Üritasin oma tibude andmeid meenutada:) Ainuke kelle kohta kõik veel perfektselt peas on on Lateks...oh kuidas ma seda looma ikka igatsen...Siia polegi temast kirjutanud kunagi...
No igatahes oli mul alates 2007 aasta augustist kuni 2008 aasta 5 novmbrini üks imeline ja kallis sõber...nüüd on see kallis hobune Soomes. Selle loomaga on nüüd küll vist KÕIK lollused läbi tehtud. Kukutud ja võisteldud ja nutetud ja rõõmustatud ja kõike veel. Kõige kallim oli mulle.
igatahes...
nimi: Lateks
sugu: ruun
sünniaeg: 13. märts 2003
isa: Lando (nüüdseks Soomes ja ruun)
ema: Halle (sünnitas Lateksi 21 aastaselt, praeguseks 27)
emaisa: Hulmer
emaema: Läki
kasvataja: J. Somelar
elukoht: Soome
Sugulasi on palu, palju veel. Poolvend Laser kellega olen sõitnud ja poolõed Laava, Leksika (olen sõitnud) ning Oara (ema poolt siis). Tegelikult on neid veel aga need on need, keda oma silmaga ikka nähtud on. Veel siis: Laguun, Lear, Larelli jne
Aga rõõmus uudis on see, et 13 märts sõidan Soome vaatama teda ja saan süita ka(L), no nii heal ajal ikka annab minna...tema sünnipäev ju:)
Kõige viimane trenn koos...
Alguses olime me muidugi sellised kits-kaelkirjakud:)
6 comments:
oeh, ma võibolla isegi tean mida sa tunned :(.. lihtsalt te olite peaaegu juba tipus, kuid jah, siis tuli see kohutav päev.. ja keegi ei teatanud ette ka, et ta läheb! see võis sulle paras shokk olla ikka.. aga mõtle positiivselt- sul on tema uue omanikuga side, tal on hea kodu ja sa näed teda veel palju palju :) edu! :)
Sellised asjad jätavad märgi...Tead ma siiamaani võrdlen iga teist hobust temaga. Minu jaoks ta oligi tipus. Ma mäletan meie esimest trenni, esimesi hyppeid, seda perioodi, kui tema EI hypanud ja seda kui tuli meie esimene 105...ja seda kui ta lõpuks hakkas ilusaid liikumisi tegema...tal oli kõik, mida ma ühelt hobuselt tahtsin...
Ma loodan, et sinust ja Kidtist saab kunagi samasugune paar nagu meie olime(L)Teile ka edu:)
ja tead mis kõige hullem.. mäletad seda jama tallis? meist Kidtiga ei saa enam MITTE KUNAGI hea paar, isegi paar :'( selgitan hiljem :(
Oh Helina...sa oled temag liiga palju vaeva näinud, et nüüd loobuda. Ära arva, et ei olnud aegu, kui Lateks mulle piina valmistas. Võta kas või see, kui ta lihtsalt minu lollide vigade tõttu ei hypanud. See oli kõige julmem kuu mis meil oli. Ma ei tahtnud trennigi tagasi minna vahepeal enam. Aga me saime üle ja saate ka teie Kidtiga.
PS! Ma tulin Egoga läbi pisarate selleni, mis ta on (kuigi ta on ikka veel käest ära). Aga ta laseb vähematl endale ligi ja ei jookse esimesel võimlusel ära.
Kas sa arvad et ma VABATAHTLIKULT temast nüüd loobuksin?
Ei ma tean et sa ei loobu temast elus vabatahtlikult kui vaja hoiad kas vüi 10 küünega kinni ja ilma võitluseta ei loobu... Ah jumal mis jamad meil tallis ikka on...miks tehalse elu nii nii raskeks.
Post a Comment