Võistlused :)

Üks tõeliselt kordaläinud päev oli:) Ja pikk tekst tuleb nüüd ka.

Olime öösel tallis ja tahtsime hommikul kell 5.00 üles tulla. Sellest sai lõpuk siiski umbes 6.10. Kribinal krabinal riidesse, voodi korda ja hobuseid puhastama ja pindeerima. Laserile treikukaitsmes ja Harpuunile pinded. Vahepeal kontrollisme Melluga ikka, et kas kõgkj varustus on olemas. Mingi ime läbi leidsime Laserile suured päitsed kah. Meie suur abiline Merka magas rõõmsat ruumis. Ei olnud hullu. Helina ja Kea jõudsid meie transpordiga ka suht õigeks ajaks. Ann pidi tulema natuke hiljem. Kuni selle hetkeni oli kõik vaiksetviisi korras.
No ja siis hakaksime hobuseid peale laadima. Laser enne, kuna ta käinud rohkem. Sellest sai oma 20 minutit jamamist, mille tagajärjeks olid tigedad inimesed ja verised näpud. Ei läinud peale:( No siis oli Ann juba kohal ja rahvast rohkem meile appi tulnud. Panime Harpuuni peale, kes läks üllatavalt ruttu. Siis hakkasime uuesti Laseriga jamama. Aeg aga venis ja meil oli vaja ju veel parkuur pähe õppida. Ei tea paljud seal proovisid ja palju meil aega läks aga mingil hetkel võtsin Kea käest jalutusnööri ja sisse me ta saime.
Mina ja Mellu läksime Anni autoga eest ära parkuuri õppima kolmekesi. Teised tulid treiku ja bussiga järgi. Jõudsime tegelikult suht hästi Saksa. Parkuur ei olnud ka kõige hullem. Stardijärjekorraga oli jamamist kuna ma pidin alguses teine startija olema aga ei oleks soojenduseks väga aega jäänud, kuna hobune alles teel. Sain õnneks kolmandasse soojendusse, kus olid ka Ann ja Harpuun. Nii me seal vaikselt pabistasime kuni soojenduseni.
Soojenduse alguses oli hobune kohutavalt närvis aga läks paremaks. Soojendushüpped oli head. Hobune on nagu lennuk. Mul oli tunne, et sealt oeln ma nüüd küll maas. Igatahes tuli lõpuks minu start. Soojenduse viimane. Ma ei saanud teda tervitamiseks seisma...täitsa jubeeee oli. Igatahes saime galoppi ja siis sõitsin enne starti põlvega takistuse maha. Liiga väke kurv. Õnn oli, et polnud stardist läbi sõitnud. No läks selle püsitsaamisega aega ja minu närvid hävisid seal. Läksime uuesti. Esimeset üle ja noo siis jättis üks jalus meid maha. Ma pärast rõõmsalt sõimasin seda jalust. Jäi kinni ja lahti ei tulnud. Teine takistus, kolmas (millele tuli üks jubedamalt väike pööre aga Laser läks üle), neljas, viies, kuues ja siis ma nägin seda lillat tõusvat meie ees. Jalus ikka kuskil kinni ja ma seal oma ühe jalusega. Siis viskas küll hetkeks bloki ette, et no EI seda ma ei hüppa. Aga siis tuli mõte, et põrgusse, nii kaugele juba mindud ilma jaluseta, mis enam saab juhtuda. ÜLE SAIME:D Haa, siis ainult süsteem (8a ja b) ning üheksas ja läbi oli. Ja PUHAS ka veel. Ma vähe õnnejunnis seal seljas xD Redikale jäi ainult üks nüüp alles (sest ma seal seljas ju jahukott).
Kokkuvõttes olime umbes 40 võistleja seast 16 nendad. Viimane puhas. Ma niiiiiii rahul hobusega ja tegelikult endaga ka. Ega ikka ei usuks, et esimest korda hüppasime koos seal. Aga Laser ON lennuk ja no ikka mega ausa hüppega kui arvestada, mis jahukott ma seal seljas olin. Mellu tõrkus kahjusk välja ja Ann kukkus (maksis pool stardimaksu pärast veel ja sai viimasena ka sõita väljaspool arvestust siis tuli ka puhas). Aga megalt kordaläinud sõit oli:*) HEAD SÕBRAPÄEVA(L)