Taaskord headaega!

Ja teisipäeval alustas veel üks hobune oma teed Soomemaale.
Harpuun on nüüd ka müüd:(
Eks me nüüd elame oma noorekestega seal ...:):)

Goodby Sweety ... :'(

Käisin siis esmaspäeval Ikooni vaatamas Ihastes...see on lihstalt nii masendav. See hobune vääriks 100x paremat. Istusin seal nii umbes poolteist tundi ja suhtlesin temaga. Poiss oli ülimalt nunnukas. Sõi maiustusi ja käis boksis järel aga ta tahtis välja liikuma... Varsti kaob see meile kõigile kallis hobune...oi kuidas ma tahaks...lihtsalt ta ära viia, minna sinna ja öelda, et ta tuleb nüüd ilusasti koju ja nad võivad sellest grupihobusest vaid und näha.
Ta läks esimest korda trenni ka. Praegu kib veek 1x päevas aga kauaks seda antakse talle.
Sõitja ei olnud kõige hullem. Ikooni jaoks natuke liiga kõva käega. Sõitis liiga palju kätele ja sääre kasutamine jäi kuidagi tagaplaanile. Muidu oli suht hea vaadata. Poiss töötas kaasa aga vahtida oli uues kohas palju :) Eks näis, mis ta algajatega teeb seal :)

Läksin järgmise trenniga Elfatiga maastikule. Enam vähem okei hobune. Kange nagu enamus grupikaid. Aga no Agraga võrreldes kõvasti rohkem koostöövalmis.
Tal on need imelikud sammud aga sellega harjus suhteliselt kiirelt. Igatahes tagjalad saime tööle. Alguses punnis ikka vastu kõvasti aga mingil hetkel tuli eest mõnusalt ülesse. Ühesõnaga galopi ajaks oli juba väga hästi kontrollitav. Traavis koondas hästi. Pea tuli rastmesse aga millegi pärast tahtis selle peale tagant ära vajuda ja pea alla suunata. Üritas endale elu kergemaks teha :) Natuke erksamaks ja polnud probleemi. Pikemate sammudega oli ebamugav. Seda tegime ainult poolitaskus :)
Aga jaa galopis väga, väga hea. Sammud head lühikesed ja eest kerge. Alguses tegime mingite küngaste peal harjutis (auugts välja - sisse - välja - sisse) alla tulekud liiga tempokad, oleksime aeglasemaks ka saanud. Pärast tegime lagedama kohapeal galoppi. Sõitisime sela ka väikesest künkast üles alla vahepeal ja siis mas itis vastu kuuske jalaga (autš), aga no kes sundis väikest pööret tegema. Jalavahetusele hakkas katekooriliselt vastu. Mina ikka nõudsin ja saime esimesed vahetatud ning lõpuks suure surmaga tagumised ka veel. No saaks ma enda looma ka koondama niimoodi siis oleks superlux vaikselt. Siis jalutasime talli tagsi.
Aga no tuleb välja, et grupuhobuste seast leiab siiski ka päris häid loomi :) Eks ma tegin sõidust omad järeldused ja olen jälle kogemuse võrra rikkam (s.t ÄRA sõida kahe kuuse vahelt läbi! xD )

Varsa

Pärast trenni tahtsin mõne pisikesega natuke tegeleda. Düüni märaplika (Kamfora?!?) oli kohe suur sõber ja tahtis juuubedalt mängida. Mina vana laisk inimene ei viitsinud.
Istusin Gaia juurde maha ja üritasin Kandiaga suhelda. Puutuda ei lase ennast. Kui ise juurde tuleb siis on kõik ok :) Nätsutas mind seal antuke aega...nunnukas. Üks 20 minutit sai jännatud seal. Siis alsi natuke puutuda ka ennast aga vähe.

Coconut jälle :)

Laupäeval tehti näitusehobustele vabahüppeid.
Coco oli kordel jälle väike (loe: hiigelsuur ) lammas. Sikutamsit oli küll vähem kui eelmistel kordadel aga seekord tahtis joosta igas suunas peale selle korderingi kus me olime. Ühesõnaga põõsas oli see asi meil.
Hüpetest ei tulnud ka midagi välja. Koridori alguses laiigub, liigub võtab hoo ka enam vähem üles ja siis PÕMM seisab enne takistust ja hüppab suht paigalt üle.
Lõpuks ajasime kõik, eks vähegi olid seal teda koridoris edasi ja oi meid oli PALJU, aga no mis see aitas. Tulemuseks saime ainult ebaloomulikult laisa hobuse (kes hüppab tegelikult hästi), väga palju väsinud inimesi ja Mellu lajats kordepiitsaga korra Coco asemel mulle...tänks mees onju:):)

Coconut - reede ja laupäev

Reedel kordet ja esitlemise harjutamist.
Kordel smamus hea. Traavis hakkab tirima kohutavalt ja surub jõuga välja ennast. Natuke sai paremaks aga ei olnud hea. Liikus muidu hästi. Jalgu tõstis ja kuulas käsklusi.
Käekõrval mõnus, energiline. Smmus ei tahtnud samme aga venitada eriti. Traavi alguses käekõrval keeldus jooksmast aga natuke stekiga aitasin ja siis jooksis ilusasti ja saime isegi tempo kätte.
Seismised ilusad ja sätib oma jalad ise juba hästi paika. Ainuke probleem, et kipub keharaskust esimestele jalgadele rohkem kandma.

Laupäeval alguses natuke kordet ja siis vabahüpped.
Kordel ikka sama nagu reedel. Tirib kurivaim aga oli tunda, et vähem kui eelmine kord.
Vabahüpped head. Ei viitsinud vaeva näha, mis see 60 lattaed ja hiljem okser temasuguse kolaka jaoks ikka on. Ühesõnaga enne takistusele minekut laisk. Korra sai koridorits välja ja jooksuga platsile esimest mära otsima. Ei õnnestunud poisil. Saime enne kätte.

Igle

Suhteliselt okei trenn oli.
Hobun elas alguses väga käte peal. Tegelesime siis selle asjaga ja suht ruttu hakaks oma pead ise tassima ikka.
Hästi pehme liikumisega. Väga kerge on kaasa minna :) Traavis sain isegi pikendada, mis nägi isegi suht hea välja. Sammus oleks võnud natuke aktiivsem olla ainult.
Alguses oli säärte suhtes tuim. Pidin natuke ise ennast ümber sättima ja otsima, et kus see "gaas" siis ikkagi on. Mingil hetkel suutisn selle "õige koha" ka ülesse leida ja siis tegime igasugu volte ja pöördeid ja muid värke. Kavalettidel väga ilusad kõrged sammud.
Ainuke häiriv asi, et galopis viskab tohutult palju. Tal on üli kõrged sammud ja vähe ebamugav on. Ühe tõste ajal lajatas rõõmsalt enne tõusmist tagant ülesse aga muidu oli suhteliselt viisakas ja juhitav. Hea ühesõnaga.

Mõmmi :)

Vaatasin Ego ja Kertu trenni. Pisike poni on tõeline punnike.
Veab ratsaniku oma valitud suunas. Seisab ja liigub siis kui ise tahab ja oma valitud tempos.
Etu tegeles alguses ja kui ta Pamelale appi läks tegelesin ise nende kahega (kertu ja ego).
Lasin tal alguses poole platsi peal rahulikult sammu teha. Pini sikutas ikka ja punnis vastu aga mingi aja pärast oli juba palju parem. Siis tegime minu kõrval traavi. Lasin ainult üleminekutega teha. Traavi, sammu, peatusi läbisegi. Ja poni hakkas rohkem ratsanikule keskenduma juba. Üks voldi laadne asi tuli kah. Säärt ei taha kuulata ja tõmbab ratsmele vastu aga kõrvalt vaadates oli trenni lõpuks juba pehmem ja aktiivsem.
Aga tööd on veel kuhjade kaupa.

Pühapäeval pesin saba ära tal :) Alguses vaatas, et oplaa, mina kõll ei taha seda äbrit veega enda juurde aga lõpuks oli täitsa rahulik ja sõi muru :) Ilus nägi välja küll ...

Ja nii nad läksid...

Käisin kolmapäeval tallis ja panime Laseri ja Venturi treikupeale...
Soome sõit ühesõnaga poole kahese praamiga...
Raske oli...eriti Avele ja Keale...
Ma tõesti loodan, et nad saavad endale vähemalt sama hea pere kui Lateks sai.
Aga olge siis tublid poisid ja näidake ka teiselpool vett, milleks võimelised olete (L) :'(

Kokkuvõte :D

Et siis mis ma enne ja pärast võistlusi teinud olen.
Käisin Ihastes Agraga sõitmas...ei olnud hea eriti :( Alguses ei saanud hobust üldse tööle aga lõpuks nagu hakkas natuke rohkem mulle keskenduma ja hüpped tulid väga ilusad.
Egoga ei viitsi tegeleda. Kertu käib temaga kordel sõitmas ja Mellu tegi ühe lahtise trenni, mille käigus poni ajas Ankat taga.
mm...Baileyga käisime jalutamas platsipeal kui Mellut ei olnud. Hobune oli närvis ja tahtis joosta. Ta on oma lonkamise pärast kaua tallis istunud ja nüüd energia ülejäägid. Asi lõppes paari rõõmsa küünlaga.
Varsamärad käisid väljas möllamas. Alguses esimene kord käekõrval talli ees aga hiljem lasime nad platsile möllama. Jooksid siis seal natuke.
Kaliifiga proovisin ka suhelda rohkem. Ei saanud koplist väga kaugele kuna poiss ei mõistnud, miks peab tema tegema tööd, kui teised saavad mängida. Harjutasime seismist ja oma tähelepanu minul hoidmist. Aga see oli rohkem väsitav tegevus, kuna ta ikka tõmbles piisavalt.

Võistlused...

Sai siis Ihastes võistlemas 10. aprillil Laseriga.
Hobune oli hea aga minu närvid vedasid suht alt. Tähendab ma närveerisin parkuuri pärast, mis ei tahtnud üldse meelde jääda.
Sõitsime 80 kahefaasilist. Hobune oli muidugi varem 60 sõitnud Melluga (puhas sõit ja rosett...ajaga olid teised TUBLID!!!) ja tänu sellele oli sellele oli märg ja väsinud ja närvis ka nagu alati.
Kaks tuli alla. Sõsteemi esimene (6a) kuna tõuge ei tulnud välja ja mingi ime läbi suutis hobune päästa, mis päästa annab ning süsteemi teine tuli puhtalt. Ja viimane (7 okser) tuli ka maha kuna sammud ei klappinud ja ma ise pingutasin natuke üle. Tahtsin varem hüpata aga ei tulnud see asi välja. Kokkuvõttes jäime kuueteistkümnendaks :)
Tegelikult olen rahul. Eriti sellega kuidas hobune treikupeale läks. Oli tubli ja koostöövalmis (Y)
Ja suur tänu Eva-Maile ja Mellule, kes mind aitasid (YY)

Pärdikuga tegelemist jälle :)

Võtsin ennast käsile ja läksin kaliifi piinama jälle. Piinamine toimus siis puhastamise näol, mille käigus üritati mind ära süüa. poss kasvab iga päevaga aina suuremaks. Jube, jube, jube :) Ma ei kujuta ette, mis temast paari aasta pärast küll saab.
Aga ega ta väga porine ei olnudki. Enamuse ajast suutis ennast tegelikult ka suht viisakalt üleval pidada, kuigi Belfastiga tõmbles seal väheke.
Jalgu võtsime. Esimesi hoidsime pikemalt ja siis hakkas Kaliifil igav ning oli vaja kolme jala peal ringi hüpata. Tagumisi väga pikalt ei hoidnud aga annab neid ka ilusasti.
Ühesõnaga TUBLI!!!

Õhtul passisin selle aasta varssade juures ka natuke. Oliivia oma muidugi tuli ja hakkas oma jalgadega vehkima seal ning nätsutas mind igaltpoolt. Nunnukas :)

Varsa :)

Õhtul oli pärast trenni masenuds ja igavus.
Mõtlesin, et Ego ei kiusa ja Kaliifiga pole midagi teha.
Läksin ja istusin Brandy boksi maha ja vahtisin ta varssa. Loomake suutis tuju tõsta kohe täiega.
Alguses vaatas oma ülisuurte silmadega, et mis elukas see meile boksi ronib ja jooksis ruttu emme seljataha. Siis nagu hakkas juba uudishimu piinama ja tuli ja uuris mind natuke. Mingil hetkel taipas, et APPI see on inimene ja keeras mulle selja ning läks seinaga tõmblema. Alguses ta üritas seda peaga nügida ja siis andis esijalaga ja kui ei toiminud siis keeras seinale tagumiku ja virutas rõõmsalt.
Siis nägi jälle, et OHHOO inimene ja tuli taaskord mind uudistama (arglik on ikka). Ning mingil hetkel jätkas oma endist tegevust seinaga. Selline ring toimus mitu korda. Brandy vaats juba vaikselt kahtlustavalt, et äkki see sein nüüd tuleb ja teeb ta varsale tagasi.
Ja emme sai leiba kaa :) Kuna ma alguses ikka kartsin, et paneb mulle hambad kuhugi. Mulle ju suhteliselt võõras hobune :)

Abruka

Lühidalt siis, et jube oli:(
Käisin Valeriaga kaasas sõitmas.
Hobuselt kulus kogu jõud tagant ülesse pildumisele. Ok, mind oli hoiatatud, et nõrk ratse ja kindel säär aga no see loom ei reageerinud vabsee millelegi kui loopima hakkas. Lihtsalt lasi rõõmsalt. Lugesin ära. Kõige rohkem oli kas 12-13 korda järjest...
Siit järeldus, ma kas tõesti olen selle aastaga nii kuradima palju langenud oma istakuga v siis oli asi ikka natuke hobuses ka...paneb lausa mõtlema. Meie hobustega pole samas kunagi sellist probleemi olnud. Harpuuniga sõitsin ka esimest korda aga no reageeris küll kui natuke vaeva nägin...Masendav lihtsalt.
Igatahes alguses sammus sain liikuma ta. Pööras küll, aga no raskelt tulid meil need pöörded. Seisma ei jäänud katekooriliselt. Lõpuks lihtsalt sundisin ja siis harjutasin iga 5-7 sammu järel seisma jäämist. Tuli kah midagi. Kui esimest korda traavi võtsin pani alt minekut elu kiirete traavi sammudega ja kui üritasin põlvede ja õrna kontakti tugevdamisega tagsi võtta lõi bloki ette ja jäi sesima ja järgen see, mida alguses kirjutasin :S Ainuke asi mis mõjus oli keha raskuse kindlalt sadulas hoidmine, et see loopimine talle võimalikult raskeks teha . MÕJUS!!!
Edasi ikka sõita ei saanud sammus, kuna kohe kui säärt kasutasin hobune SEISAB! Kus on loogika. Seal kus enamusel loomadel on pidur on temal gaas jaa vastupidi.
Enamuse ajast töllerdasin temaga seal sammus ringi. Lõpus proovisime natuke traavi. Siis enam ei hakanud loopima aga vedas mind igas erinevas suunas. Sain ainult hambaid krigistada seal seljas. Kuskohas on mõistus.
Tegelikult pole hobuse süü. Paar korda kuus loksumist ei ole just suur trenn ja ega teda väga õpetatud pole. Aga järgmisel päeval ei olnud oma poisiga (Artemisega) küll mingeid erilisi probleeme. Kaldun siiski arvama, et mu istak pole veel nii lootusetu nagu kardan, kuna noor loom (Artemis siis ikka:D) saab väga hästi aru, mida ma temalt nõuan jne.
Ah ei tea mis Abrukal seal katuseall toimub igatahes :)

...ja ma otsustasin, et saan hakkama...

Hommikul puhatsain Bay ära. Tuli lihtsalt selline hea inimese tuju peale. Tegelikult oli eile õhtu lihtsalt liiga eredalt meeles. Mära ajab jubedalt karva (loe: enamus ajast puhastasin oma harju Bay karvadest). Kapju ma ei julgenud võtta aga Mellu rääkis, et ta annab neid küll täitsa ilusasti.
Artemisega tegin põhitrenni aga tuli tuju natuke vabamalt vütta asja ja läksin Euroopaga (loe: Eesti raskeveokas) trenni sadulata. Nagu diivan:) Aga ta on peenikeseks jäänud, kui see temapuhul üldse võimalik on. Loom oli täitsa tank. Kui Reliifi ja Kidti platsil ei olnud, oli isegi OK sõita ja ta keeras ikka sinna, kuhu minu sääred suunasid. Aga kui täkud platsile tulid (mis siis, et noorekesed) oli vaja hakata ringi tammuma sinna, kuhu tema tahab mind polnud sinna selga enam nagu vajagi. Alguses süitsin täiesti lõdva ratsmega (hoidisn lakast kinni) ja keerasime ilusasti istaku ja säärte peale. Siis aga oli aktus läinud ja mehed peas :D Proovisime karjamaa nurgas, mis oli täkkudest eemal aga sama asi, liuhtsalt toetas oea ratsmele ja no ma hetkeks hakaksin täitsa kartma, et suur loom ikkagi. Õnneks allus ta veel natuke akrmimatele meetoditele kui seljas külkumine ja natuke säärtega keeramine. Saime oma trenni tehtud aga ega ma rahul ei olnud. Pärast välja tahtis Kristel lasta ja selles sai paras naljanumber. Ma naersin lihtsalt herneks ennast.
Õhtupoole tuli Ann ka talli ja läks Harpuuniga sõitma. Ma sain galoppi teha. Loomal on megalt mugav traav (loe: täpselt Oliiviasse [ema tal]). Istak on ikka põõsas nr. 6 mul. Esimsed kaks "tõstet" ei olnud just tõstete moodi. Lasin hobuse liiga pikaks ära ja siis läks asi võssa. Kolmas oli kah juba midagi natuke paremat. Aga vot galopp ei meeldinud. oli kuidagi kanega ja kõikuv ja muidu kahtlane. Harpuun muidugi regaeerib istakule ja säärtele väga hästi kui sa oskad nendega midagi teha seal seljas. Jalutasin ära ta ja viisin sisse. Ann tõi Coconuti välja ja tegi kordet talle. Mingil hetkel ma läksin appi talle (loe: ajasin elueest looma kordestekiga edasi, mis oli täiesti tulutu tegevus) kui ta ei taha ei liigu kah. Noh kolme kuu pärast on näitused ja see oli pm. teine kord kordel talle. Ann ütles, et oli parem:D

Esmaspäev 23. veebruar

Käisin hommikul Merkal abis Paleega. Tüdruk (Merka mitte Palee) sõi mu närvid täitsa ära. Tegime käekõrval sammu Merks seljas. Ta ainult karjus mu peale: "Ära mine sinna! Ära sinna ka mine! Ta vaatab juu! Appi ta tegi kaks kiiremat sammu jne!" Kohutav tahtmine oli talle hambusse anda. Ainuke asi, mille peale Palee oleks võinud ärrituda oli tema lõugamine. Lõpuks ma lihtsalt ei teinjud välja temast enam.
Kaliifiga tegelesin õhtul pikemalt. Puhastasin ilusasti ära ta. Jubedalt ajab karva. Täitsa lõpp lausa. Esimesi kapju puhastasime harjaga. Tagumisi veel ei lase eriti aga natuke sai. Siis päitsed pähe ja harjutasime talli vahel kõndimist. Häälkäskluseid kuulab väga hästi aga kui mina seisma jään tahab läbi kõndida. Väljas sellega probleemi polnud aga sees ei saa kuidagi paigal oldud. Hakkasime siis harjutama seda. Kõndisime 5 sammu ja siis seisma ja nii mitu korda. Hakkas juba tulema midagi täitsa. Siis harjutasime seismist ja seda, et kui ma talle ette lähen ei ole vaja minst üle joosta. Esimesed korrad läksid aiataha aga kui taaskord natuke kõvemat häält teha läks paremini. Lõpuks sain umbes 3 sammu (suured sammud olid) eemale minna ja Kaliif seisis ilusasti. Lõpetasin ära temaga selleks korraks. Poiss sai pärast soolakivi ninaette ja siis oli kogu muu maailm täesti tühine koht. Eksisteerisid vaid tema ja soolakivi. Kalipso (loe: parim sõber ja endine boksikaaslane) löödi ka kivi juurest minema.

Õhtul andsid mul närvid otsad. Läksime tülli seal suht kõvasti. Igatahes ma tõestasin endale taaskord kui loll ma võin olla:( Aga no viskas asjast nii üle, et kõndisin teiste juurest minema ruuna/täku koplisse ja istusin seal hea tunnikese, kuni hobused sisse lasti. Ja ma lihtsalt nutsin selle kõik endast välja. Alguses oli kõik ok aga kui hobustel minu vastu huvi kadus ja ma omette heintesse istuma jäin tuli Ego ja pistis oma nina mulle lihtsalt sülle. See on kõige armsam asi, mida see poni üldse teinud on. Ja ma ei vääri tema armastust, kuna ma ei suudaks teda kunagi samamoodi tagasi armastada. Ning siis ma lihtsalt nutisn, sest kõik need mälestused ajast, mil ma kurvana või masenudses ruunade koplisse kõndisin jäävad aega kui Lateks veel Eestis oli. Ja ma ei saanud midagi teha kui ma lihtsalt pidin nutma. Ehk sain ma alles nüüd aru, et ta ei tule enam tagasi ja ama olen kaotanud kõige suurema pärli oma elus. Ma ei kujuta ette, mis vägi mind Soomest ära veab.
See on minu hüvastijätt temaga. See, mis oleks pidanud olema sügisel. Ja ma jälle nutan...

Pühapäev 22. veebruar

Liis oli väsinud. Taaskord tõestus, et tallis ei maga korralikult välja ennast.
Mellu ja Bay olid täna jälle kordel. Alguses tegin Baileyile ise ka natuke kordet. Ei saand asjale väga pihta (loe: Liis ei oska enam normaalsele hobusele kordet teha xD) aga kuidagi enam vähem tuli isegi välja. Seekord võtsin kordesteki appi kui Melli selga läks talle. Liikus kah siis niivõrd kuivõrd. Alati saab paremini :D Ei tegelikult olid nad taaskord väga tublid (ma ei väsi seda vist kordamast). Mellu ütles, et traav ei olnud seekord nii hea kui eile aga ega mina sellest ju väga aru ei saa:D
Õhtupoole tegime Kertuga Laavale ka kordet :) Väike kitseke on. Aga täitsa tubli oli. Vahepeal natke jooksis traavi valele ajal ja läks aega enne kui talle kohale jõudis, et võiks ikka sammu ka natuke käia.
Õnneks rohkem ei tahtnd keegi minu abi sellel päval. Ja ma läksin suht ruttu koju ka.

Grrrrrr...see Uu täht sööb närvid ära. Keegi on klahvi võssa keernud :@

Ego, Kaliif, Bailey...ja üks suur mäluauk

Igatahes ragistan ajusid ja mõtlen, mida ma nendega siis tegin...
Egot hoidsin Kertuga kordel (oleks kõige loogilisem). Ega ta midagi ei tenudki. Tsipa laisalt liikus ja peatused ei olnud kohe üldse head. Traavis oleks võinud natuke elavamalt edasi sõita aga ma olin ainult kordehoidja ja vahtisin seal kõiki teisi (ja üritasin pildistada:D). Poni ikka poole ringi peal ripub korde otsas kuigi vähem kui vanasti.
Kaliif....olime vist ikka koplis ja võtsime jalgu nign as usually ei viitsinud ma päitseid võtta... ei, ei võtsin küll seekord. Artemise päitsed tegin väiksemaks (loe: Kaliifil on tohtult suur pea). Ikka tubli aga hambad käivad suht kergelt igale poole ja tagumised jalad lendavad ka liiga kergelt meil.
Bailey oli kõige huvitavam siis. Mina ikka kordehoidja nagu alati. Alguses oli täitsa ok. Ma tegelt ei mäleta eriti, mida nad Melluga tegid seal. Aga esimest korda tegid traavi vot see on meeles veel. Väga, väga tublid olid:)
Ja selle kohapeal jätab mu üliarmas mälu mind hätta. Ega rohkem vist ei olnudki midagi...loodan :D

Hüppetrenn...või midagi sellelaadset.

Ma olin peaaegu uksest väljas, et Artemis trenni tuua ja siis pakus Ringa mulle Laserit, et ma hüpata saaks. Wiihiii..ja mina totu olin nõus ju kohe. Hobune sees jooksin takistust karjamaale vedama. Merka ka aitas natuke. Tähendab kui ma stagetti vedasin ta vaatas rõõmsalt kõrvalt, aga alguses aitas ka ikka natukene. Tegelikult polnud väga viagagi trennil. Esimene samm ja traav olid mingid kõverad ja imelikud. S.t hobune ei jäänud seisma ega sammule vaid lasi pikkade sammudega ringi. Jube jube paha kole oli seal seljas. Hakkasime üleminekuid tegema ja no sai ikka asja ka siis sellest. Maha ta mind vähemalt ei üritanud visata aga no see käib meil ju ületrenniti ka. Aga vot niiiii rahulikku ja normaalset galoppi pole mul selle loomaga varem olnud. Tõusis ilusasti (millega pole kunagi probleeme olnud), keeras säärte peale ja tuli väga kergelt tagasi ka. Ratsmesse ei sõitnud täna aga ma ei näinud vaeva ka seal seljas eriti.

Karjamaale minekut natuke kardsin, et ehk läheb ähmi täis ja paneb koos minuga teises suunas, aga täitsa hästi saime hakkama omavahel. Natuke kiirustas traavis aga polenud hullu. Alguses hüppasime mingit väikest (mälu ütleb, et oli teesulg aga pole kineld), mille peal suutsin isegi normaalset sitakut teha. Suurem lattaed polnud ka väga probleemiks. Hobune tahtis kuidagi ära vajuda. Koguaeg tuli edasi ajada. No ja siis laisutakistus. Esimene oli nii enam vähem. Hoog oli ikkagi väike ja jalad olid minul kuskil hobuse laudja lähedal :S Järgmised kolm läksid põõsasse (nr. 22395 [inside joke]). Igatahes leidsin ennast kolm korda hobuse kaela pealt. Kolmandal korral läks Laser rõõmsalt pea maas edasi ja mina suutisn vaeval ennast tagasi selga ajada. Nagu kiuste pidin ühe korra veel minema. Ja ei kukkunudki kaela peale. Täitsa hüppe moodi hüpe oli.

Hobune oli muidugi täiesti märg jälle.

Suur kuri laiustakistus ja meie viimane hüpe, mis oli suht ok:) (pilt by: Mellu)

Ja lattaed, millele ma suutis isegi järgi anda :) (pilt by: Mellu)

Good or Bad?

Tõin Kaliifi esimest korda koplist ära päitsetega. Oli täitsa OK. Üksi ei julgenud hakata esimest kroda tooma teda ja siis tulime koos Kidti ja Egoga. Varsa täitsa hästi kõnnib kõrval. Puhastasin ta ära sees. Temal oli vaja muidugi ringi taidlema hakata ja endast suurematega tüli norida. Laser õnneks ei teinud Kaliifist välja aga Ikoonile pakkus küll lõbu, et ühte väikest tüütust sai kiõusata. Sa proovi siis puhastada veel. Jäin suht rahule ikkagi lõpuks. Karv polnud enam sitane igatahes. Hakkasiem jalgu võtma. Ei meeldinud talle täna see asi. Punnis vastu aga kätte ma nad sain. Ka tagumised. Tubli! Siis seisis sees natuke aega ja koos Ikooniga tahtsin tagasi viia teda. Loom läks uksest välja saades täitsa lolliks. Pool teed sain ära kõnnitud, nii et tema tõmbles kõrval ja tegi imeviguredi aga ratsasaabastega on libeeee. No ja siis tegi loom ninaees küünla. Hing sai täis ikka küll. Õpeta palju tahad temal ikka suva. Aga annan andeks esimene kord ikkagi. Kristel tuli appi ja viis teise poole teest ise.

Egoga olime jälle kordel. Täna nati parem kui eile ja minema ka ei tõmmanud. Kertu oli seljas kauem ja ka lasin tal pärast lahtiselt ära jalutada. Tublid!

Siis hoidsin Kristiinal Reliifi. Kristiina sai esimest korda kõhuli selga talle. Varem polnud Reliif üldse teda nii kaugele laskunud. Hobune hakkas aga taidelma ja Kristiina tulu ruttu maha. Siis hüppas Reliif mulle jala peale. Aiiiii!! See ei sobinud küll kokku. Väikese küünla tegi ka hobune ära. Rahunes maha ja siis sai Kristiina veel kaks korda kõhuli selga talle. Nemad ka tublid!

Viimaseks jäid Mellu ja Bailey. Ma pidin talle korra kordet tegema (Bay'le ikka mitte Mellule) ja no mitte midagi ei oska selle loomaga teha:D Mellu läks selga ka kordel sammu tegemiseks. Kuna ruunad jooksid siis vahetasime kohta (Mellu tuli maha) seal oli Bay aga suht närviline. Siis lõpetasid ruunad offcorse jooksmise ära. Läksime tagasi (ruunad jälle tõmblevad xD) ja tegime natuke kordel sammu. No ja siis tekkis meile sinna Rex (koer), kes hakaks kõrvalkoplis märade peale haukuma ja märad panid galopis minema. Mina olin suure hüppega Bailey juures ja Mellu oli sealt sekundiga maas (ise mitte hobune ei visanud). Bay ei jõudnud reageeridagi veel :) Aga kokkuvõtets saime ikka kõndida ka kordel. Nemad ka extra tublid!

14. veebruar

Käisin üle piiiika aja Egoga kordel, kuna Kertu tahtis abi. Nad teevad juba traavi ka kordepeal. Nii eha vaadata, et su pisikesest ponist hakkab juba täiskasvanu saama. Aga no ma ei oska temaga enam hakkama saada. Ta hakkas kordel mul tõmblema alguses ja siis tõmbas mu jääpeale pikali ja lohistas kaks sammu järel ja tõmbas lahti. Saime kätte õnneks. Ma olen hädapätakas:( Aga tal ikka see vana komme poole korderingi peal sikutada. Vajame hädasti abi!!! Aga kui Kertu seljas oli siis Ego oli lausa ingel. Super ilusasti tegi kõike. Aga ikka sikutab:( Lõpuks me leppisime ikka ära ka.

Kedagi aitasin ma veel....aga ma ei mäleta enam:D Kaliifil võtsin jalgu...vist..tegelikult ma ei mäleta, mida ma temaga seal koplis tegin. Aga Bogotal ja Oaral on varsad nüüd, Oaral täkk ja Bogotal mära.
Kead ja Eiket hoidsin kordel!!! Kuidas ma selle unustada sain. Nad ka väga tublid aga Kea ju vana kala juba ponudega:D:D

Võistlused :)

Üks tõeliselt kordaläinud päev oli:) Ja pikk tekst tuleb nüüd ka.

Olime öösel tallis ja tahtsime hommikul kell 5.00 üles tulla. Sellest sai lõpuk siiski umbes 6.10. Kribinal krabinal riidesse, voodi korda ja hobuseid puhastama ja pindeerima. Laserile treikukaitsmes ja Harpuunile pinded. Vahepeal kontrollisme Melluga ikka, et kas kõgkj varustus on olemas. Mingi ime läbi leidsime Laserile suured päitsed kah. Meie suur abiline Merka magas rõõmsat ruumis. Ei olnud hullu. Helina ja Kea jõudsid meie transpordiga ka suht õigeks ajaks. Ann pidi tulema natuke hiljem. Kuni selle hetkeni oli kõik vaiksetviisi korras.
No ja siis hakaksime hobuseid peale laadima. Laser enne, kuna ta käinud rohkem. Sellest sai oma 20 minutit jamamist, mille tagajärjeks olid tigedad inimesed ja verised näpud. Ei läinud peale:( No siis oli Ann juba kohal ja rahvast rohkem meile appi tulnud. Panime Harpuuni peale, kes läks üllatavalt ruttu. Siis hakkasime uuesti Laseriga jamama. Aeg aga venis ja meil oli vaja ju veel parkuur pähe õppida. Ei tea paljud seal proovisid ja palju meil aega läks aga mingil hetkel võtsin Kea käest jalutusnööri ja sisse me ta saime.
Mina ja Mellu läksime Anni autoga eest ära parkuuri õppima kolmekesi. Teised tulid treiku ja bussiga järgi. Jõudsime tegelikult suht hästi Saksa. Parkuur ei olnud ka kõige hullem. Stardijärjekorraga oli jamamist kuna ma pidin alguses teine startija olema aga ei oleks soojenduseks väga aega jäänud, kuna hobune alles teel. Sain õnneks kolmandasse soojendusse, kus olid ka Ann ja Harpuun. Nii me seal vaikselt pabistasime kuni soojenduseni.
Soojenduse alguses oli hobune kohutavalt närvis aga läks paremaks. Soojendushüpped oli head. Hobune on nagu lennuk. Mul oli tunne, et sealt oeln ma nüüd küll maas. Igatahes tuli lõpuks minu start. Soojenduse viimane. Ma ei saanud teda tervitamiseks seisma...täitsa jubeeee oli. Igatahes saime galoppi ja siis sõitsin enne starti põlvega takistuse maha. Liiga väke kurv. Õnn oli, et polnud stardist läbi sõitnud. No läks selle püsitsaamisega aega ja minu närvid hävisid seal. Läksime uuesti. Esimeset üle ja noo siis jättis üks jalus meid maha. Ma pärast rõõmsalt sõimasin seda jalust. Jäi kinni ja lahti ei tulnud. Teine takistus, kolmas (millele tuli üks jubedamalt väike pööre aga Laser läks üle), neljas, viies, kuues ja siis ma nägin seda lillat tõusvat meie ees. Jalus ikka kuskil kinni ja ma seal oma ühe jalusega. Siis viskas küll hetkeks bloki ette, et no EI seda ma ei hüppa. Aga siis tuli mõte, et põrgusse, nii kaugele juba mindud ilma jaluseta, mis enam saab juhtuda. ÜLE SAIME:D Haa, siis ainult süsteem (8a ja b) ning üheksas ja läbi oli. Ja PUHAS ka veel. Ma vähe õnnejunnis seal seljas xD Redikale jäi ainult üks nüüp alles (sest ma seal seljas ju jahukott).
Kokkuvõttes olime umbes 40 võistleja seast 16 nendad. Viimane puhas. Ma niiiiiii rahul hobusega ja tegelikult endaga ka. Ega ikka ei usuks, et esimest korda hüppasime koos seal. Aga Laser ON lennuk ja no ikka mega ausa hüppega kui arvestada, mis jahukott ma seal seljas olin. Mellu tõrkus kahjusk välja ja Ann kukkus (maksis pool stardimaksu pärast veel ja sai viimasena ka sõita väljaspool arvestust siis tuli ka puhas). Aga megalt kordaläinud sõit oli:*) HEAD SÕBRAPÄEVA(L)

Kodus:)

Ma ei viitsi enam koolis käia nagu näha.
Tegelikult oleks meil vaja laupäevaks hullult ühte suure südamega inimest, kes hobused võistlustele transpordiks. S.t meil on vaja konksuga autot koos autojuhiga, sest treiku ja hobused on endal ka olemas. Suur jama on:( Nädal aega tõmble ringi sellise asja pärast ja no ikka ei leia kedagi. Bensiini raha oleme nõus kinni maksma.
Aga selle seoses me läksime Melluga natuke peast soojaks (yeah right nagu me enne poleks seda olnud). Me läheme laupäeval Saksa tallu võistlema hobusega, kellega ma mõlemad oleme max 2-3 korda sõitnud ja krodagi pole hüpanud. Igatahes nii hullu pööra tahaks minna (pole enam väega kaua käindu kuskil), et võtsime selle pakkumise, mis taevast sülle kukkus kohe vastu. Tegelikult meie valik ikkagi ja eks me vaata, mis sest asjast saab siis. Hobune on varem käinud suht normaalselt ja hüppad suhteliselt ausalt kah, vähemalt niipalju kui trennides nöhtud on. Minul on Mellu eest see eelis, et olen Laseri (hobune, kellega läheme, kui tarnspordi saame) poolvennaga üle aasta sõitnud.
Aga no trasporti oleks ikka vaja:(
Jama...


5 ja pool tundi hiljem....Helina on lihtsalt ingel:d ME SAIME AUTO. Tüdruk sa kujutade ette ka kui SUUUUPERRRR inimene sa oled?!? Elu suured tänud(L)

Terve...enam vähem:D

Täna olen siis "terve juba. Mitte just otseselt aga trenni sai.

Kaliifi kiusasin meeletult palju. Täpselt ei teagi. Jooksime seal ruunakoplist edasi ja tagais ja igakord sai natuke kiusatud. Käekõrval kõndisem (ikka ilma päitsete ja jalutusnöörita, kuna ma laisk). Jalgu võtsime ka väljas. Annab kõiki nelja juba. Aga ülbeks on läinud. Kui talle maiustust ei anna siis laseb teistele hambad sisse, et nemad ka ei saaks. No ja Egoga läks kaklema. Täitsa totu. Leiaks siis mõne endasuguse või vähemalt väiksema kasvuga. Alguses Ego jooksis tal eest ära, pärast aga kui siiber sai ajas ise Kaliifi taga. Lahe oli vaadata neid seal.

Melluga püüdsime Erk-i ka. Ta on täiesti jobukakk. Kõige väiksem varss aga kõige rumalam kah. Igatahes oli suutnud kaelarihma ära nihverdada endal. No ja siis me jooksime Melluga tema järel. Alguses ilma leivata, pärast leivaga. Kätte ei saanudki :( Eks õhtul kui sisse tulevad siis keegi paneb kaelarihma tagasi.

Merkat hoidsin kui ta Paleele selga läks ja Gretlonit kui ta Konnale (Odüsseia) selga läks (mõlemad läksid kõhuli). Igatahes pidin pärast Palee sisse ka viima, sest ta tõmbles seal Merka kõrval. Me olime Merkast 4 meetri kaugusel kui tema hakkas karjumam, et Palee lääb teda kohe :D tegelikult looma lihtsalt lollitas mul käekõrval.

Bay'd jalutasin ka (Mellu seljas offcorse). Tahtisme pilti ka teha ja siis ma jooksin ruttu fotokaga kaugemale (korde käes) ja kolmt piltti ja ruttu, ruttu Mellu juurde tagasi. Proovisime kordel sammu ka teha aga Bay'le se mõte ei meeldinud ja siis lihtsalt tegime paar sammu veel ja lõpetasime ära.

Kohe näha, et emasse:D

Mina tallis ei olnud. No aga päeva lõpus ikka kuuled üht teist mida sul loomad teinud on täna. Kaliif käis jälle kinni täna. No oli algul normaalne aga mingi hetk kui kristel Kalossiga (Kalipso-boksikaaslane ja poolvend) jalutama läks siis sõitis loomal (Kaliifil siis ikkagi) katus ära. Ja sõitis kohe tõsiselt ära ja oi seda katust tuli neil otsida. Igatahes ronis 100+1 korda söötmesse peksis ringi ja laamendas. Vot seda ma oleks näha tahtunud kuna loom on siiamaani suhteliselt viisakalt käitunud ikkagi. Ma suutsin ainult kodus pead kinni hoida ja imestada kui kuulsin sellest. No aga mida sa tahad. Deli varss ju ikkagi:d (Deli tähendab tõlkes "hullu"). Eks ta mul Artemise poolvend ka et siis tean, mida temalt oodata:D
Aga homme peab ikka talli saama ja vaatam, et ta endale seal hullumeelsushoos suuremadi vaigastusi ei tekitanud.

Igav:(

Kodus on liiga igav. Tahaks talli...kool on ka üle visanud juba. Muudkui õpi ja õpi. Vene keeles vaja kaks referaati kirjutada. KAKS...hea kui ma ühegi kolme peale välja venitan:(
Üritasin oma tibude andmeid meenutada:) Ainuke kelle kohta kõik veel perfektselt peas on on Lateks...oh kuidas ma seda looma ikka igatsen...Siia polegi temast kirjutanud kunagi...

No igatahes oli mul alates 2007 aasta augustist kuni 2008 aasta 5 novmbrini üks imeline ja kallis sõber...nüüd on see kallis hobune Soomes. Selle loomaga on nüüd küll vist KÕIK lollused läbi tehtud. Kukutud ja võisteldud ja nutetud ja rõõmustatud ja kõike veel. Kõige kallim oli mulle.

igatahes...



nimi: Lateks
sugu: ruun
sünniaeg: 13. märts 2003
isa: Lando (nüüdseks Soomes ja ruun)
ema: Halle (sünnitas Lateksi 21 aastaselt, praeguseks 27)
emaisa: Hulmer
emaema: Läki
kasvataja: J. Somelar
elukoht: Soome

Sugulasi on palu, palju veel. Poolvend Laser kellega olen sõitnud ja poolõed Laava, Leksika (olen sõitnud) ning Oara (ema poolt siis). Tegelikult on neid veel aga need on need, keda oma silmaga ikka nähtud on. Veel siis: Laguun, Lear, Larelli jne

Aga rõõmus uudis on see, et 13 märts sõidan Soome vaatama teda ja saan süita ka(L), no nii heal ajal ikka annab minna...tema sünnipäev ju:)



Kõige viimane trenn koos...

Alguses olime me muidugi sellised kits-kaelkirjakud:)

Külm:)

Laupäev:

Panin Kaliifi kinni päitsetega. Täitsa hästi aksepteerib seda asja. Seisis mingi tunnikese rõõmsalt oma koha peal. Siis puhasastin looma ära. Esimesi kapju saab juba harjaga alt puhastada aga tagumistega kaob tasakaal ära ja ega ta neid väga anda kauaks ei taha. Igatahes tubli. Kõndisime tallivahel. Kuni issi (Krachi) boksini läks ilusasti aga siis tulid kanad teepeale ette. Edasi ei julgenud. Siis läksime tagasi. Teepeal hästi palju peatusi. Ja kõndisime seal edasi ja tagasi natuke aega. Vahepel peatusi ja volte jne. Saab häälkäsklustest ka aru. Täitsa tubli. Õhtul läks tagasi boksi.

Mellul aitasin Baileyd hoida kuni ta kõhuli selga läks. Ei karda see loom enam peaaegu midagi. natuke närvis oli, kuna Adelante möllas seal kordel kõrval aga Bay suutis suht rahulikuks jääda.

Ja siis Konna (Odüsseia) kordetasin ka, kuna ta tegi Gretlinil seal mingeid imevigureid ikka. Ei saa see loom aru, et kordel ei tule galopis ringi tormata...muudkui jooksis ja lollitas. Mingi hetk rahunes maha. Ju siis hakkas libe. Siis tegi Gretlin natuke aega ise jälle kordet ja teda hoidsin ka kuni ta khuli selga läks. Esimene kord oli väga hea aga teisel korral hakkas Konna esimese jalaga maad kraapima ja peaga tõmblema. Siis läks igaks juhuks kolmas kord veel. Taaskord ok. Tublid:)


Pühapäev:

Kaliifiga kõndisin ainult koplis käekõrval (jalutusrihma ei vütnud, laisk olin). Tuleb ise jörgi ja seisab ka kui mina seisma jöön. Tubli

Mellut aitasin ka Bay'ga. Täna käis siis ühe korra veel kõhuli ja siis läks teist kroda ja kõndisin Baileyga käekõrval sammu kui Mellu kõhuli seljas oli. Hobune tubli. Siis istus selga ja kõndisime väikese jupu maad veel. Alguses oli korra imelik kui liikuma hakkasime aga rahunes kohe maha ja kuulas ilusasti. Hobune on kohe kohutavalt arenenud. Jätka samas vaimsu mellu xD

Nädalavahetus ehk siis 17. jaanuar

Trenni ei olnud...plats oli tõeline jääväli (mis siis, et eelmine päev oli tonn soola peale saanud ja tonn toodi veel:) Panime Ingverit treiku peale. Hobune keeldus sellest mõttest katekooriliselt. Alguses olime talli ees, aga see ei õnnestunud kohe kuidagi. Läks esijalgadega suhteliselt kaugele aga tagumised jäid kindlalt maha ja siis hakkas tagasi välja tirima ja tuli kehaga selga meile:( Lõpuks viidi treiku tallitaha ukse juurde, kust nad (ruunad) tavaliselt välja karjamaale lastakse. Ave viis Venturi treikusse, et ehk läheb Ingver ka siis paremini. Alguses ei hakkand isegi treiku poole liikuma. Lõpuks juba nagu läks ja siis saigi peale. Mauno siis õiendas seal koguaeg xD Aga vähemalt saab houne nüüd Elvasse uue elu peale :) Kaliifi käisin boksis korra vaatams:) Oleks ju võinud puhastada ja jalgu võtta aga laisaks olen jäänud kahjuks:(

Pühapäev:)

Väga jubedalt märg ja libe päev oli :) Trenni ei teinud või noh ainult Artemisega. Kaliif oli koplis ja ei hakanud sisse vedama teda, isegi päitseid ei viitsinud võtta kui vaatama läksin. Võtsime esimesi jalgu. No loomal täitsa kama kaks sellest juba:):) Ja siis võtsime tagumis ka :O Andis korra aga tasakaal kadus hetkeks. No ikka nii nii tubli. Ta koplis sõbralikum kui boksis tuleb ise juurde ja kontrollib, et äkki mul on midagi tema jaoks jälle. Ei viitsind jama hakata temaga ja jätsi rahule ta.

Hiljem toppsime Laserit treiku peale. Läks peale ja tagurdas kohe maha ja uuesti peale ja maha. Siis pidin mina viima:) Ja ikka sama jama. Lõpuks seisis piisavalt kaua, et seljataga ukse kinni saaks. Huhh... ja hakkasime Luunja poole sõitma. Sinna jõudes oli hobune suht märjaks närvitsenud ennast...ju siis ei meeldi treiku peal üksi olla. No siis maha ja maneeži jalutama. Seal tegid kaks tüüpi trenni (üks oli kordel). Hobune algul närviline ja kiirustas. Mingi hetk rahunes maha ja siis oli parem kõndida temaga. Lõpuks siis varustus peale ja Kullo läks selga talle. Ei olnud hobune see, mis ta kodus tavaliselt on. Kuidagi kinnine tundus ja galopile ei tahtnud tõusta. Hüpped ei olnud ka just kõige paremad. Okserit tõrkus korra aga lõpus paar viimast olid juba rohkem tema moodi. Soomlaste arust liiga toores veel. Hakkasime siis jalutama (hobune täiesti läbimärg). Enne treikusse minekut sai kaks tekki selga endale. Peale laadimisega natike vähem jamamist seekord (aga ikkagi oli natuke). Koju jõudes tundus hobune kuidagi õnnelikum. Jätsime teki selga talle ja läksime ise ka ära Tartusse.

Huhh :)

Ammu pole kirjutanud enam:) Mida ma siis viimati tegin...hmm vist sügasin koplis pisikest. Aga enne seda kõndisime boksis käekõrval, mis tuleb juba üli hästi välja. Kutsusime Kea appi ja proovisime siis boksist välja tulla. Kuni ukseni tuli rõõmsalt kõrval ja siis oli Aamen. Ei julge välja tulla. Hakkas sikutama ja rabelema. lasin tal natuke rahuneda ja siis proovisime veel. Enam ei rabelenud ainult vaatas suurte silmadega ja ei liikunud sentimeetrit ka enam. Ajas kaela õieli ning mõtles, et ma olen nüüd vist lõplikult soojaks läinud peast. Oeh...jätsin siis selle asja pooleli. Aega veel on pole vaja kiirjustada ja küll ta harjub vaikselt. Tegelesime jalgadega ka. Esimesi annab ilusasti nüüd kuigi tasakaaluga on vähekene probleeme. Tagumist paremat andis korraks aga ega rohkem ei tahtnud. Vasakut ei andnud üldse. Aga ikkagi areng. Rohkem pole vahepeal tegelenud. Käisin koplis kiusamas ainult :) Loomake tuleb juba vastu ja uudistama, et ehk ma ikka tõin juba midagi uut talle.

Artemisega teeme juba kordel traavi. Eelmine kord kui kordel olime siis hakkas Palee seljataga mingeid vigureid tegema ja Artemis kohe alla galoppi. Õnneks kestis see vaid 3-4 fuleed ja siis ta tuli ilusasti traaile tagasi aga minul oli esimene ehamtus ikka suht jube. Lahtiselt tegime sammu mööda karjamaad (plats oli sõitmiseks liiga jube veel siiski) ja Ann tahtis, et me taravi ka prooviks lahtiselt. Mina ei tahtnud seda kohe üldse aga Artemisele tundus see vist eha mõte, kuna kui me hakkasime juba vaikselt lõpetama ja ma mõtlesin, et teen veel ühe väikese ringi siis tema hakaks rõõmsalt ja rahulikult traavima. Huh...jube oli, aga tagsi tuli:) Täitsa mõnus oli.

Vinnali seljast sai muidugi viimane trenn kukutud. Seni kuni ta galopirallit tegi oli OK ja seljas oli suht normaalselt veel olla aga siis pea alla ja tagant ülesse. No ja mina kohe maas. Haiget sain kõvasti hiljem olin paar päeva kodusel ravil :D Aga selga tagasi sai ka mindud kohe. Proovis järgmisel ringil uuesti. Siis enam tagant ei visaud ainult galopitas ja tuli lõpuks tagasi. Pärast seda rahunes maha ja hiljem galopi ajal ei tõmblend ka kuskile :) Mõnusalt tubli ponu on...ahjaa ma esimest kroda seljas tal üldse xD

Sai nüüd küll pikk ja lohisev aga nädala või pooleteise sündmused said ikka kirja :)