Nädalavahetus ehk siis 17. jaanuar

Trenni ei olnud...plats oli tõeline jääväli (mis siis, et eelmine päev oli tonn soola peale saanud ja tonn toodi veel:) Panime Ingverit treiku peale. Hobune keeldus sellest mõttest katekooriliselt. Alguses olime talli ees, aga see ei õnnestunud kohe kuidagi. Läks esijalgadega suhteliselt kaugele aga tagumised jäid kindlalt maha ja siis hakkas tagasi välja tirima ja tuli kehaga selga meile:( Lõpuks viidi treiku tallitaha ukse juurde, kust nad (ruunad) tavaliselt välja karjamaale lastakse. Ave viis Venturi treikusse, et ehk läheb Ingver ka siis paremini. Alguses ei hakkand isegi treiku poole liikuma. Lõpuks juba nagu läks ja siis saigi peale. Mauno siis õiendas seal koguaeg xD Aga vähemalt saab houne nüüd Elvasse uue elu peale :) Kaliifi käisin boksis korra vaatams:) Oleks ju võinud puhastada ja jalgu võtta aga laisaks olen jäänud kahjuks:(

Pühapäev:)

Väga jubedalt märg ja libe päev oli :) Trenni ei teinud või noh ainult Artemisega. Kaliif oli koplis ja ei hakanud sisse vedama teda, isegi päitseid ei viitsinud võtta kui vaatama läksin. Võtsime esimesi jalgu. No loomal täitsa kama kaks sellest juba:):) Ja siis võtsime tagumis ka :O Andis korra aga tasakaal kadus hetkeks. No ikka nii nii tubli. Ta koplis sõbralikum kui boksis tuleb ise juurde ja kontrollib, et äkki mul on midagi tema jaoks jälle. Ei viitsind jama hakata temaga ja jätsi rahule ta.

Hiljem toppsime Laserit treiku peale. Läks peale ja tagurdas kohe maha ja uuesti peale ja maha. Siis pidin mina viima:) Ja ikka sama jama. Lõpuks seisis piisavalt kaua, et seljataga ukse kinni saaks. Huhh... ja hakkasime Luunja poole sõitma. Sinna jõudes oli hobune suht märjaks närvitsenud ennast...ju siis ei meeldi treiku peal üksi olla. No siis maha ja maneeži jalutama. Seal tegid kaks tüüpi trenni (üks oli kordel). Hobune algul närviline ja kiirustas. Mingi hetk rahunes maha ja siis oli parem kõndida temaga. Lõpuks siis varustus peale ja Kullo läks selga talle. Ei olnud hobune see, mis ta kodus tavaliselt on. Kuidagi kinnine tundus ja galopile ei tahtnud tõusta. Hüpped ei olnud ka just kõige paremad. Okserit tõrkus korra aga lõpus paar viimast olid juba rohkem tema moodi. Soomlaste arust liiga toores veel. Hakkasime siis jalutama (hobune täiesti läbimärg). Enne treikusse minekut sai kaks tekki selga endale. Peale laadimisega natike vähem jamamist seekord (aga ikkagi oli natuke). Koju jõudes tundus hobune kuidagi õnnelikum. Jätsime teki selga talle ja läksime ise ka ära Tartusse.

Huhh :)

Ammu pole kirjutanud enam:) Mida ma siis viimati tegin...hmm vist sügasin koplis pisikest. Aga enne seda kõndisime boksis käekõrval, mis tuleb juba üli hästi välja. Kutsusime Kea appi ja proovisime siis boksist välja tulla. Kuni ukseni tuli rõõmsalt kõrval ja siis oli Aamen. Ei julge välja tulla. Hakkas sikutama ja rabelema. lasin tal natuke rahuneda ja siis proovisime veel. Enam ei rabelenud ainult vaatas suurte silmadega ja ei liikunud sentimeetrit ka enam. Ajas kaela õieli ning mõtles, et ma olen nüüd vist lõplikult soojaks läinud peast. Oeh...jätsin siis selle asja pooleli. Aega veel on pole vaja kiirjustada ja küll ta harjub vaikselt. Tegelesime jalgadega ka. Esimesi annab ilusasti nüüd kuigi tasakaaluga on vähekene probleeme. Tagumist paremat andis korraks aga ega rohkem ei tahtnud. Vasakut ei andnud üldse. Aga ikkagi areng. Rohkem pole vahepeal tegelenud. Käisin koplis kiusamas ainult :) Loomake tuleb juba vastu ja uudistama, et ehk ma ikka tõin juba midagi uut talle.

Artemisega teeme juba kordel traavi. Eelmine kord kui kordel olime siis hakkas Palee seljataga mingeid vigureid tegema ja Artemis kohe alla galoppi. Õnneks kestis see vaid 3-4 fuleed ja siis ta tuli ilusasti traaile tagasi aga minul oli esimene ehamtus ikka suht jube. Lahtiselt tegime sammu mööda karjamaad (plats oli sõitmiseks liiga jube veel siiski) ja Ann tahtis, et me taravi ka prooviks lahtiselt. Mina ei tahtnud seda kohe üldse aga Artemisele tundus see vist eha mõte, kuna kui me hakkasime juba vaikselt lõpetama ja ma mõtlesin, et teen veel ühe väikese ringi siis tema hakaks rõõmsalt ja rahulikult traavima. Huh...jube oli, aga tagsi tuli:) Täitsa mõnus oli.

Vinnali seljast sai muidugi viimane trenn kukutud. Seni kuni ta galopirallit tegi oli OK ja seljas oli suht normaalselt veel olla aga siis pea alla ja tagant ülesse. No ja mina kohe maas. Haiget sain kõvasti hiljem olin paar päeva kodusel ravil :D Aga selga tagasi sai ka mindud kohe. Proovis järgmisel ringil uuesti. Siis enam tagant ei visaud ainult galopitas ja tuli lõpuks tagasi. Pärast seda rahunes maha ja hiljem galopi ajal ei tõmblend ka kuskile :) Mõnusalt tubli ponu on...ahjaa ma esimest kroda seljas tal üldse xD

Sai nüüd küll pikk ja lohisev aga nädala või pooleteise sündmused said ikka kirja :)