13. detsember

Hommikul , enne hobuste õeue laskimist, kohe esimese asjana Kaliifi juurde. Täna kõndis mul juba paar tiiru käekõrval boksis. Esimesi jalgu annab aga tagumistega on veel ikka jamamist. Puhastasin varsa ära ka veel ja jätsin tänaseks rahule.
Ego käis täna ratsanikuga sammu käekõrval. Kuna plats oli liiga jube sõitsime vabal karjamaal. Täitsa tubli oli, aiuke asi oli, et istus korde otsas, aga kui juba teistpidi hakkasime tegema läks paremaks väheke. Ratsanikus on täiesti suva. See võikski sinna selga jääda talle:)

Artemis ei võtnud seda karjamaa varianti nii leebelt. Paar galopi ringi sai tema rahustamiseks tehtud ikkagi. Pärast seda oli nagu teine hobune. Jooksis rahulikult kordel ja lasi selga:) Täna etgime siis kordel sammu ja traavi!!! Ma oli nagu jahukott sela seljas kuigi Ann ja Kristel arvasid, et ei olnud kõige hullem. Hobune väga tubli. Säärte juhtumismeetditest saa aru aga tagasivõtmisega (seismajäämisega just) on natuke raskusi, kuna mina olen äpu:( Pärst tegime lahtiselt Anni ja Harpuuni kõrval sammu. Super tubli oli kuigi tahtis paar korda oma suunda aretada.

12.detsember

Täna proovisime siis hakata käekõrval käimist harjutama. Nüüd laseb loomake ilusasti boksis ligi ja päitsed pähe. Hakkasin vakeslt päitsetele survet avaldama algul tegi suured silmad, et mis värk on aga sai suht ruttuaru, et kõik mis sellest vastikust survest vabanemiseks teha tuleb on paar sammu edasi astuda. Aga eks lõpuks sai villand ja siis hakkas vastu punnima. Jätsi ta siis nii 10 minutiks päitsetega boksi ja proovisin siis uuesti. Paar sammu tegi iesgi käekõrval. Ja esimesi jalgu andis!!!
Egoga tegime jälle kordet ja siis esimest korda inimene täiesti selga. Poni täiesti rahulik ja vaikne. Kordel oli ka parem kui tavaliselt. Artemisega käisime sammu seljas käekõrval. Täna jälle üli tubli ei olnud mingit ringi laamendamist ega midagi :)

7. detsember

Täna kadus see aeg kuidagi nii kiiresti. Kaliifi ja Egoga ei jõudnud üldse midagi teha. Viisin Artemise koplisse ja läksin siis Ego otsima. Oli suutnud ennast mõnusalt poriseks teha ikka:) Mõnus mõmmike. Kui hakkasin ära tulem tabas mind päeva suurim üllatus. Kaliif kõndis mulle ise vastu. No imesid ikka juhtub. Eks ma siis veetsin see 10 minutit koplis teda sügades ja hellitades. Eh...no saab ikka asja sellest passimisest ja sügamisest. Trenn venis hommikul ka pikale aga no see lumine mets oli ikka nii nii fantast. Traavi ei jõudnudki peaaegu kogu selle imetlemise ajal teha paari kohapeal vast sai mingit kiiremat sammu ka arendatud ja Grenada on lihtsalt nii mega super hobune, kuigi iga prõks oli super kole jube. Ühtes tükis jõudsime talli tagsi ja mõlemad õnnelikult. Pärast tuli veel Artemis kordele võtta. Algus oli paljutõotav aga lõpuks tulid need kitsehüpped ja galopitamised ka ära ikka. Seljas sammu tegime seekord vähem. Olin ise väga ebakindel seal ja ega Ave ka ei tahtnud väga närvilise noore kõrval kõndida. Üldiselt tubli oli täna. Jääks see lumi kauemask maha...:)

6. detsember

Ja hakkasime siis taaskord pihta selle pisikese loomaga. Kaliif on 2008 aasta märtsis sündinud tpritõugu täkupoiss (ema: Deli, isa: Krach). Oleksin pidanud temaga tegelema hakkama juba kaks kolm nädalat varem aga no ei ole seda tahtmist. Nüüd siis hakkas emast võõrutusperiood, mida varsake üsna rahulikult võtab. Õhtul proovisin siis boksis meie sõprust uuendada. Läksin oma harjade ja päitsetega sisse, mis aga Kaliifi boksikaaslasele eriti ei meeldinud. Selline arg loomake on. Hakkas ringi tiirutama ja ajas minu pisikese ka närviliseks. Eks ma siis natuke jooskin neil seal järel, kuni ta vaikselt rahunes ja ennast puhastada lasi. Seda rahu oli aga ainult hetkeks. Kaela saime ilusasti puhtaks aga kohe kui üritasin edasi liikuda joostis eest minema. Eks siis alustasin otsast peale, kuni saime keha puhtaks. Jalgadega on raskem. Ei te amis jama on aga no ei lase pisike jalgu näppida. Läksin otsisin leiba kuskilt ja vaikselt siis harjusime sellega, et keegi näperdab jalgu. Esimesed saime täitsa puhtaks tagumisi aga lõpuni puutuda ikka ei lase. Siis hakkasin tasapisi päitseid päeha panema. Varem kül peas olnud aga siis oli ikka emme ka kõrval ja julgem kohe. Esimene katse läks aiataha. Varsake sai liiga ruttu aru, et talle see asi ei meeldi. Teise korraga lasi aga hämmastavalt rahulikult päitsed päeha ja seisis kannatlikult kuni ma rahule jäin. istusin siis boksi maha ja vaatasin kuida need kaks pisikest heina sõid. Vahepeal oli Kaliifi suhteliselt arg boksikaaslane uudishimu küüsi langenud ja tuli ka vaatama, et mis imevärk ma selline olen. natuke lasi patsutada ka ennast. 6-7 minutit tatsas loom siis päitsetega ringi. Lõpuks kiitsin teda võtsin päitsed ära ning jätsin rahule selleks ajaks mil Ego kiusama läksin. See seisnes tagajalgdae võtmises, mille käigus on vägagi võiamlik lõoetada kabjajäljega peas. Lõpuks lasin kaliifi ka veel harjaga üle ning soovisin head ööd. Selleks korraks olen täitsa rahul loomaga.